Igav ja masendav

Oeh, seltskonda ka pole. Enesetunne on väga masendav. Ma ei oskagi, võibolla isegi ei taha oma masendust siia kirja panna. Ma ei soovi ennast sellest küljest väga näidata. Kuna päriselus varjan ma seda üsna osavalt. Praegu suudaks isegi vist nutta kui vaja. Aga ma pole pirts. Passin üksinda toas ja üritan lustakamat muusikat kuulata. Oeh, ei tea mis saab.. ei tea..
Veidikene kahju on, et ma seda blogi varem kirjutama ei hakanud. Oleksite saanud palju naerda, mul on väga lõbus kaa olnud jaja. :)
Ei hakka uut sissekirjet tegema. Kirjutan siisa. Kell on 2 minuto pärast 4 hommikul. Otsustan, et nüüd peaks magama minema. Head ööd kallid lugejad. :)