Varsti, varsti saan siit lõplikult minema. Hetkel on uneaeg, aga mul tõesti pole und. Tegelikult ei oskagi siia midagi kirjutada, aga eks ma panen jooksvalt kõik hea ja halva kirja mis meelde tuleb. Ma olen hetkel endaga väga rahul. Olen pmt iga päev saanud jooksmas käia. See on mulle tohutult meeldima hakanud. Kui enne sõjaväge oli pikim joostud vahemaa u. 800 meetrit, siis näiteks eile jooksin 15,6 kilomeetrit, vabatahtlikult. Olen tubli!
Täna andsime ülejäänud osa varustusest ära. Jäänud on veel vormid ja mõned saapad + telgid. Loodame, et homme saab kõik üle antud, sest kui ära ei jõua, saame alles esmaspäeval reservi.
Nii palju inimesi on, keda näha tahaks, aga kahjuks on rahaga näpud põhjas, ei tea mis saab. Vb pean isalt võlapeale võtma. Põhiasi on, et ma jõuaks Tartu ja Mustvee.
No comments:
Post a Comment